The Gigante Jumper: hea, halb ja inetu
Autor: Fernando Santos
Olen kinkinud Gigante kõigile oma lähedastele sõpradele. Kõigil on üks, ainult minul mitte. Olin just endale sülearvutikoti teinud, ilm läks külmemaks ja ma otsustasin, et kampsuni asemel tahan džemprit. See, mis lõpuks välja tuli, on see, mille pärast võõrad mind nüüd tänaval peatavad. Mida nad ei näe, on neli uut algust, varrukas, mis ei toiminud, kaks kaelust, mille üles harutasin, värv, millest elukaaslane mind ära rääkis, ja pisted, mida vandusin kunagi mitte teha. Siin on kogu lugu koos fotodega, mida teel tegin.
Hea
Ma ei alustanud joonisest. Ma lihtsalt jumaldan meie meriinosegusid, nii et see pidi tulema just sellest perest. Pastel Rainbow's on ühes lõngas mündi-, või-, virsiku-, taeva- ja sidrunitoon. Plaan, kui seda nii nimetada, ei läinud kaugemale kui see: triip üle rinna, kätised ja kaelus ühes ühtlases värvis ning see värv võetud segu seest. Proovisin mitut.
Olen graafiline disainer. Värv on see osa tööst, milles olen kõige parem, ja olen alati arvanud, et lavendel on minu värv. Mu elukaaslase meelest oli see liiga naiselik. Nii leppisin vastumeelselt tumeda metsarohelisega ja jätkasin.
Halb
Kudusin esi- ja seljaosa tavalisest Gigante villast, sellest kedramata villalindist, millest on tehtud iga kampsun, ja triibu metsarohelisest. Veel ei mingit kaelust ega varrukaid. Ja see oli vale. Mitte kudumine, vaid vill. Džemper vajab langevust ja liikumist, aga see seisis ise püsti. Soomusrüü. Paksus, mis teeb kampsuni, on lihtsalt liiga palju rõivale, mis peab kehal rippuma ja sellega koos liikuma.
Harutasin selle üles. Kudusin uuesti. Harutasin ka selle üles. Neli korda, ja kuskil seal, karvu ja villa lõhki ajades, käis klõps. Disainis on meil üks reegel üle kõigi teiste: vorm järgib funktsiooni. Vorm ei sobinud džempri funktsiooniga, nii et vorm pidi muutuma. Villalint, mis vabrikust saabub, on umbes tolli paksune ja kasutuskõlbmatu, kuni see on taltsutatud, ja selle taltsutamine on esimene töö iga meie müüdava kimbu juures (sellest on terve postitus). Miks siis mitte seda veel kord pooleks jagada? Ikka imeline, ikka Gigante, väiksemate silmustega, mis sobivad džemprile. Proovisin ja nii sündis Gigante Junior.
Gigante Junior varrastel, kerasse keritud ja kehaosaks kootud. Jagamine nõuab nokitsemist. Vabriku keerd paneb kaks poolt teineteise ümber mähkuma ja jagatud villalint katkeb, kui kiirustad, nii et iga kera jagatakse käsitsi ja keritakse aeglaselt. See on paras jama. Džemper on seda väärt. Ja selleks ajaks, kui kehaosa oli uuesti kootud, oli ka roheline läinud ja lavendel sahtlist tagasi väljas. Hetkel, kui nägin triipu kehaosal, teadsin, et esimene vaist oli õige.
Jagatud vill andis mulle midagi, mida ma ei oodanud: vabaduse. Kampsunid koon ma sõrmedega. Gigante Junior pani mind tagasi varraste juurde ja sain uuesti sõbraks tehnikatega, mida polnud ammu puudutanud. Kasvatused parem- ja pahempidisest silmusest. Üks parem, üks pahem soonik allservadele. Ja asjad, mis jämeda koe juurde õieti ei kuulugi, nagu madratsipiste külgõmbluste jaoks, mida suur vill lihtsalt ei võimalda.
Kui kehaosa oli õige, läksid varrukad viltu. Korjasin silmused käeaugu ümbert üles ja kudusin ringselt allapoole, ja esimene versioon oli liiga kitsas. Jäme ja kitsas ei käi kokku. Ka teine polnud õige. Kolmandal korral andsin varrukale laiuse, mida see vajas, lasin sel puhevile minna ja kogusin selle pikaks siledaks Lavender kätiseks. See on juhendis olev varrukas.
Inetu
Kaelus. Tegin selle kõigepealt Lavender värvis, sooniku riba, mille ümber Eggshell pisted. See nägi paks ja vale välja. Harutasin üles ja proovisin uuesti, Lavender soonik valmis kehaosal. Ikka vale. Täielikult Lavender kaelus tõmbab pilgu üles ja eemale triibult, mis on kogu džempri mõte.
Kaelus üks, kaelus kaks ja see, mis jäi. Lahendus oli kududa kaeluse soonik segust ja vahetada Lavender'i vastu ainult silmuste mahakudumiseks, nii et sinu naha vastu jääb üks peenike värvijoon ja mitte midagi enamat.
Siis tuli hetk, kui džemper oli valmis ja see ei meeldinud mulle. Kehaosa tehtud, varrukad küljes, kaelus õige, ja see nägi lame välja. Lõpetamata. Panin selle lauale ja vahtisin seda tükk aega.
Eelpisteid ma polnud kunagi plaaninud. Tegelikult olin otsustanud nende vastu. Küsimus, mida minult küsitakse rohkem kui ühtki teist, iga postituse all ja igas sõnumis, on see, miks ma ei näita pisteid nii, nagu teeb iga suur jäme džemper, ja ma teadsin, miks mitte: üks disainer on teinud sellest pistest oma tunnusmärgi ja ma ei tahtnud kellegi tööd kopeerida. Siis mõtlesin tossudele. Adidas, Nike, iga spordibränd maailmas kasutab sama keelt, triipe, linnukest, talda, ja keegi ei nimeta seda kopeerimiseks. Võid keelest inspiratsiooni saada ilma kellegi tööd kopeerimata. Nii et võtsin suure nüri nõela ja jupi Eggshell lõnga.
Ta vajas kreemjat. Džemper sai päriselt džempriks alles viimasel pärastlõunal.
Mööda triibu üla- ja alaserva. Rõngas ümber iga kätise. Spiraal ümber allääre, mis järgib pahempidiseid ridu. See võttis ühe pärastlõuna ja muutis kõike.
Pisted raamimas triipu ja ümbritsemas kätiseid, pisted lähedalt ja spiraal ümber allääre tagant vaadatuna.
Džemper
Varrastel kulus 25 kuni 30 tundi, ja seda ajal, mil ma alles mõtlesin selle välja. See kaalub umbes kaks ja pool kilo. Triip on ainult esiosal, nii et seljaosa jääb täielikult segust. Ja inimesed peatavad mind selle pärast. Mitte sõbrad, kes on lahked: võõrad, tänaval, küsides, kust see pärit on.
Nii et panin selle kirja. Kolm suurust, S kuni L, iga silmus skeemil ja vill juba jagatud ja keritud, sest ma ei hakka sinult seda nokitsevat osa nõudma. Juhend on komplektis koos Gigante Junioriga ja kui tahad vardad vahele jätta, koon sinu oma siin Worthingis. Lavender oli kogu aeg minu värv.
Üks hoiatus, ja ma mõtlen seda tõsiselt. Gigante sviiter on tunduvalt nokitsevam ja raskem kui Gigante kampsun. Ma ei ütle, et kampsunid on lihtsad, aga siin on silmused juba alustuseks väiksemad, sa koed varrastel, mitte sõrmedega, ja tehnikat on palju rohkem: üles korjatud varrukad, kasvatused, soonik, madratsipiste, eelpisted. Kui oled meiega kampsuni kudunud, tundub kehaosa tuttav ja ülejäänu on juhendis samm-sammult. Kui ei ole, alusta kampsunist.
Ja Gigante Junioriga pole ma veel lõpetanud. Olen sellega nii rahul, et teen sellest mütside sarja. Juhend on olemas ja testin seda segudes ja ühevärvilistes toonides. Jälgi, mis tuleb.
Loe edasi
Ketramata villa jagamine jämekudumiseks: head, halvad ja ebemed
Pool tundi käsitsi ettevalmistust iga meie villakera taga. Gigante Junior saab alguse siit.
Loe järgmisena →
