Kuus uut jämekootud kampsuni komplekti sügiseks ja talveks
Kuus uut jämekootud kampsuni komplekti, värskelt saabunud: Parade, Dual, Film Roll, Retro Pop, Retro Neon ja Technicolor. Igaüks sai alguse millestki, mida mäletan oma kaheksakümnendate lapsepõlvest: filmirull, kingakarbitäis fotosid, pakk viltpliiatseid. Siin on, mis igaüks neist on, miks see mulle nii palju tähendab ja milline on selle kudumine.
Kaheksakümnendate laps
Kasvasin üles kaheksakümnendatel ja värvid toimisid siis teisiti. Filmirullis oli kakskümmend neli pilti ja nädal aega ootasid, et teada saada, kas mõni neist õnnestus. Head läksid kleepnurkadega albumisse ja kõige paremad raami akna juurde, kus päike muutis kõik aeglaselt virsikuvärviliseks. Said need värvid, mis said, ja elasid nendega.
Teine asi, mida mäletan, on joonistamine. Iga laps, keda tundsin, joonistas sama vikerkaart: viltpliiatsikaar, iga värv pakist, vajutatud nii kõvasti, et paber hakkas läikima. Keegi ei õpetanud meid. Seda lihtsalt tehti uue pliiatsipakiga.
Ka minu armastus värvide, kujundite ja disaini vastu sai alguse siis. Olin üks kaheksast vennast ja õest, kusagil keskel, kodus, mis oli lärmakas ja inimesi täis, ning kujundid ja värvid andsid mulle korra. Istusin ja joonistasin televiisorist Globo seebiooperite logosid, ikka ja jälle, kuni need olid õiged. Sealt sai disainer alguse.
Nende kuue iga silmus on disainitud Gigante Studios, tööriistas, mille ehitasin, et igaüks saaks kampsunit maalida nii, nagu mina need maalisin: üks ruut korraga, ruudustikul, sinu valitud värvides. Neid maalides tulin ikka ja jälle tagasi oma lapsepõlve juurde. Mitte selle korrapärase, lõputu värvi juurde, mida annab telefon, vaid sellise, milles on natuke ilma sees. Aknalauale unustatud foto. Pehmeks kulunud äär.
Kuus kampsunit, igaüks väike tükk minu kaheksakümnendatest, suureks kootud.
Naljakas lugu. Nädalal, mil need avaldati, olid kaheksakümnendad Instagramis äkki trendis. Mul polnud aimugi. Olin nende kuuega mitu nädalat tegelenud, pea maas Studios, ja sain sellest teada alles siis, kui hingetõmbeks pinnale tulin.
Kui sa pole kunagi kampsunit kudunud, siis kolm neist kuuest on tehtud just selleks.
The Film Roll



Mis see on. Virsiku-, päikeseloojangu- ja rubiinivärvi sikk-sakid munakoorevalgel, mis laskuvad keset selga teravikuks ja kohtuvad uuesti teise V-na esiküljel. Sikk-sakid liiguvad igas reas ühe silmuse võrra, nii et see on samm edasi lihtsast kampsunist, ja seda väärt.
Miks see nii palju tähendab. Need on nende fotode värvid, millega ma üles kasvasin. Kodaki film, pildid kleebitud Kodaki fotoalbumisse, album köögis Formica tööpinnal. Meil polnud kunagi Polaroidi kaamerat, tundsin neid ainult filmidest: filmis „Desperately Seeking Susan“ on stseen, kus Madonna teeb sellisega endast pildi, selfi aastaid enne, kui see sõna olemas oli, ja see on Polaroid, mida mäletan. Mitte need värvid, mis päeval tegelikult olid, vaid see, mida kolmkümmend aastat nendega tegi: punased muutunud rubiiniks, nahk virsikuks, valged munakooreks. Kui näen seda kampsunit, näen oma pere fotosid ja seda kaheksakümnendate versiooni, mis on olemas ainult neis. Vaata lähemalt Film Roll komplekti.
The Retro Pop



Mis see on. Üleni päikesekollane, üks julge ääris alläärt mööda ning otse üles mööda hõlmu ja selja keskelt. Värvijooned jooksevad otse üles ja varrukatriibud otse risti, nii et tead alati, milline silmus järgmisena vahetub. Suurepärane esimene töö.
Miks see nii palju tähendab. See on köök ühes minu lapsepõlvekodus, siniste ja kollaste plaatidega. Seal lobisesid mu õed ja nõod, kui nad laupäeva pärastlõunal kooki küpsetasid, ja see oli poistele keelatud ala. See meenutab mulle aega, mil mu ainus mure oli kooli jõuda ja esmaspäeva varahommikul matemaatikatunnist läbi närida. Vaata lähemalt Retro Pop komplekti.
The Retro Neon



Mis see on. Retro Pop pärast pimedat. Üleni sügav veinipunane, erk joon alläärt mööda ja otse üles mõlemalt poolt, pehme triip õmbluste kohal ja kreemikas igas servas. Nagu Retro Popil, jooksevad ka siin jooned sirgelt, nii et seegi on suurepärane esimene töö.
Miks see nii palju tähendab. Jõulud. Magustoidud, mida mu ema tegi, puuviljad, mida Brasiilias nägime ainult sel aastaajal, ploomid ja kirsid nendes sügavates veinitoonides, ja palju sangriat. Just sangria puuviljad tegid mind esimest korda purju, ammu enne, kui mulle klaasi lubati. Vaata lähemalt Retro Neon komplekti.
The Technicolor



Mis see on. Neli ühtlast plokki ühes kampsunis. Iga osa on üks või kaks neist: roosa mõlemas allääres, lilla ja oranž ühel hõlmal, laimiroheline teisel hõlmal ja üle selja, üks laimiroheline varrukas roosa mansetiga ja üks üleni oranž varrukas. Kusagil pole värvivahetust keset rida, ainult käputäis terve rea vahetusi, mis teeb sellest kuuest kõige lihtsamini kootava ja kõige kõvema häälega kantava.
Miks see nii palju tähendab. Kaks asja. Vanad Technicolori filmid, mis tulid igal pärastlõunal pärast kooli, kus taevas oli sinisem kui ükski taevas ja keegi ei pilgutanud silmagi nelja värvi peale korraga. Ja värviribad. Ma pole kunagi hästi maganud, kas üleval hilja või üleval jaburalt vara, ja kui olin seitsmene, viis ema mind selle pärast unearsti juurde. Televiisor oli mu kaaslane ja kui saated ööseks lõppesid, tulid ekraanile värviribad: ühtlased värviplokid kõrvuti, helendamas pimedas toas. See kampsun on need ribad ja iga pärastlõunane film ühes. Vaata lähemalt Technicolor komplekti.
The Parade



Mis see on. Tsitrus, vaarikas, päikeseloojang ja lavendel tõusevad alläärest üle õla ja varrukale, munakoorevalge on allääres, mansettidel ja esiliistudel. Viis tooni ja kaared, mis ronivad üles üks silmus korraga, teevad sellest kampsuni kudujatele, kes armastavad väljakutset.
Miks see nii palju tähendab. See on vikerkaar, mida joonistas iga kaheksakümnendate laps, vajutatud kõvasti iga pakis oleva viltpliiatsiga. See on ka Rainbow Brite ja My Little Pony, mida poisid vaadata ei tohtinud, välja arvatud siis, kui mängisid oma noorema õega, mis andis mulle vabapääsme. Laura, aitäh. Ja see on Xuxa, suurim lastetelevisiooni staar, kes Brasiilial kunagi olnud on ja kes laulis laulu vikerkaarest, kus iga värv tähendas kedagi erinevat. Tol ajal oli see puhas punk. Tänapäeval lauldakse sama laulu Brasiilias LGBTQ+ hümnina. Ma ei disaininud seda niivõrd, kuivõrd meenutasin. Vaata lähemalt Parade komplekti.
The Dual



Mis see on. Ühel pool Candy Floss roosa, teisel pool Catkin kollane ja hiiglaslikest silmustest trepp seal, kus need kaks kohtuvad. Ainult kaks värvi, nii et trepp on ainus asi, mida jälgida. Samm edasi, ja seda väärt.
Miks see nii palju tähendab. Dual sai alguse roosa ja sinisena. See oli minu lapsepõlve dilemma: poiss riietatud sinisesse, tüdruk roosasse, ja muud vastust polnud. Kollane oli kõiki hõlmav versioon, värv, mida keegi polnud endale võtnud, nii et tegin selle vähem ilmseks, ja siin me oleme. Pööra ühele poole ja see on roosa. Pööra teisele ja see on kollane. Vaata lähemalt Dual komplekti.
Mis karbis on
Iga karp pakitakse sinu suuruse järgi ja vill saabub juba käsitsi jagatud ja kammituna, nii et lood silmused samal päeval, kui see kohale jõuab, mitte nädal hiljem. Lisa paar 25mm vardaid, kui neid vajad, või koo sõrmedega ja sul pole midagi muud vaja. Ja lisa Finishing Kit, kui tahad neid kahte asja, millega kiitlen igaühele, kes kuulata viitsib: viltimisnõel ja matt, et iga lõngaots saaks täiusliku viimistluse, ja villakamm, et su kampsun näeks aastaid uus välja. Sinu suuruse juhend, konstruktsioonijuhend ja 43-minutiline videomeistriklass on sinu Gigante Knitsi kontol kohe, kui ostad.
Kui sa pole kindel, milline on sinu oma, kirjuta mulle.
Loe edasi

Üks asi, mida kontrollida enne ükskõik millise jämekootud kampsuni komplekti ostmist
Mis komplekti karbis tegelikult on ja üks küsimus, mida enne ükskõik millise ostmist küsida.
Loe järgmisena →
